Masetsemas

[Alcyone R. Madoc]

Aly mühatas vaikselt, kuid ei öelnud midagi vastu. Nick'ga lihtsalt polnud mõtet vaielda. Niikuinii mees ei lubaks teda pimedas hüppama. "Olgu siis nii. Aga ma ei taha lihtsalt autoga sihitult ringi tiirutada seega praegu tahan ma magama minna ja hommikul hüppama." sõnas ta tunglikult.

[Nicholas Black]

Nicholas noogutas kergelt. "Olgu, vaatame mis tuju sul hommikul on, ning siis otsustame kas lähme hüppama või mitte" lausus mees vaikselt, ning siis tõusis ta diivanilt koos Alyga tema süles. Mees kandis ta magamistuppa ja asetas voodile.

[Alcyone R. Madoc]

Aly ei viitsinud riideid vahetada ega pesus käia. Ta oli liiga väsinud selleks. Kohe kui ta selg voodit puutus tõmbas ta Nick'i endale järgi ja põimis käed taas tugevalt ümber mehe. "Ära isegi ürita jalga lasta." hoiatas ta ja sulges siis silmad ja kadus peagi kuskile unenägude maale.

[Nicholas Black]

Nick naeratas. "Polnud kavaski" lausus mees ning langes siis Aly tõmbe peale voodisse. Varsti jäi ka mees magama, hoides neiut oma käte vahel...

[Alcyone R. Madoc]

Üksik kärgatus kostus õuest ja kogu ümbrus mattus seejärel hetkeks eredasse valgusesse. Aly ärkas selle peale üles. Väljas oli endiselt pime aga vihma sadas ja ka välku oli hakanud lööma. Ta oli endiselt Nick'i käte vahel, kuid mees magas sügavalt ning paistis, et müristamine teda ei ärata.
Neidise uni oli aga jäägitult pühitud ning ta hakkas mõtlema sellele mida edasi teha. Aeglaselt hakkas ta ennast mehe käte vahelt välja vingerdama ning lõpuks see tal ka õnnestus ja ta ei äratanud sellega ka Nicholast üles. Suurepärane. Kikivarvukil väljas tüdruk toast ja ukse enda järel kindlalt sulgenud läks ta esimesele korrusele võttes suuna köögi poole, et midagi süüa otsida kuid enne kui ta köögini jõudis jäi ta pilk pidama välisuksel ja see meenutas talle kaljuhüppeid. Tal oli ideaalne võimalus välja hiilida... ja seda ta ka tegi.
Haaranud nagist oma musta jaki ning võtnud riiulilt autovõtmed väljus ta majast ning minuti pärast kihutas ta juba sinna ranna osa poole, kus olid kaljud.

[Nicholas Black]

Nicholas aga magas und ning teda ei olnud kunagi häirinud mingi müristamine ega välk. Need olid nii tavalised asjad siin maailmas, et mees oli nendega juba harjunud ega lasknud end kunagi nendet häirida. Ja ka seda ta ei kuulnud, kui Aly lahkus tema juurest ning isegi majast.
Uni aga oli totaalne luupainaja. Mees nägi, et ta on kuskil ruumis koos Alyga ning siis järsku tuleb mingisugune Vana-Kreeka jumal Thor ja hakkab oma vasaraga Alyt peksma. Kuid enne kui jumal jõuab Aly peale vasata langetada, hüppab mees vahele ning võtab löögi enda peale. Kuid nagu unenägudele tavaks, siis enne kui midagi halba juhtub ärkad sa ikka üles. Ja nii oli ka Nickiga. Mees ärkas otsa eest veidi higine. Ta vaatas ringi, ning kontrollis, et Aly olemas oleks.. kuid ei olnud. Neiut ei olnud. "Aly?" küsis mees vaikselt. Kuid ei tulnud mingit vastust. Kiirelt tuli mees voodist välja. Ta lükkas tuled põlema ning nägi et voodi oli tühi. Ja siis oli tõeline paanika. Mees otsis kiirelt endale midagi selga ning tormas kööki lükates kogu majas kõik tuled põlema, ja otsides selle otsast otsani läbi. Ja alles lõpuks märkas ta et nagis pole Aly tagi ja auto võtmeid. Mees tormas garaaþi ning võttis enda auto millega ta juba sõitis kuhugi poole teadmata kuhu minna, või mida teha. Arvatavalt oli neiu läinud hüppama.. see võis lõppeda surmaga.

[Alcyone R. Madoc]

Tegelikult võis aga Aly surma saada enne kui ta üldse kaljudeni jõuab. Tee oli libe ja auto kiirus 140 km/h. Aga saatus tahtis siiski, et tüdruk hüppama pääseks. Pärast 20 minutilist sõitu peatas nooruk oma auto metsavahel ja läks sealt jalgsi edasi kaljule. See polnud kõige kõrgem kuid üks kõrgemaid siinkandis. Vihm oli Alcyone juba ammu läbi leotanud ning välku lõi endiselt kuid see oli kaugel. Kõuemürin oli nii vali, et lainete loksumist oli vaid vaikselt kuulda. Vett polnud pimedas näha aga kuna Fangie oli seal varem käinud siis ta teadis, et kuivale pinnale ta igatahes ei kuku. Taganenud pisut hingas ta sügavalt sisse ja jooksis siis täiel kiirusel kaljuäärele tõugates end sealt maapinnast eemale. Langemine tundus igavene kuid lõpuks mähkis külm vesi nooruki endasse.

[Nicholas Black]

Nicholas pidi mure kätte ära surema, ning tema auto kiirus aina kasvas. Varsti sattusid mingid autod juba ette, ning kiirust tuli maha võtta. Mees teadis et peab sõitma ranna sinna ossa kus on kaljud, seal käidi tihti hüppamas kuid haru arva kui seal kõis mõni öösel.. ja nüüd oli selleks Aly. Varsti oli mees seal ja avastas tee äärest neiu kollase Porsche. Ka mees jättis oma Mersu sinna ja jooksis nii palju kui jalad võtsid kalju äärele. "Aly!!!" karjus mees mitmeid kordi ning siis kuulatas vastust...

[Alcyone R. Madoc]

Aly ei kuulnud enam midagi. Ta oli sinna läinud lõbu pärast aga kuna ta ei näinud millal ta veepiirini jõusid siis oli see teda ehmatanud ning ta tõmbas omale vett kopsudesse. Väliselt oli ta teadvuse kaotanud kuid ta tajus veel mingil määral külma vett enda ümber ja seda kuidas ta allapoole vajus. Ja ta tundis tohutut rahu nagu oleks ta juba paradiisi jõudnud.

[Nicholas Black]

Vastust ei tulnud, oota kaua tahad. Lõpuks mees võttis hoogu ning hüppas nii nagu ta polnud enam ammu hüpanud. Langemine oli pikk, ning närvid pidid peaaegu otsa saama. Kuid siis tuli vesi. Külm ja vastik. Õhtune vesi oli alati kõige hullem. Kiirelt avas mees silmad, ning vaatas enda ümber. Ei midagi, ta ei näinud midagi. Ta ujus aina alla poole ja alla poole, kuni nägi midagi ähmast. Ta haaras sellest kui õlekõrrest ja pani oma viimase jõu sellele et sinna jõuda. Ja siis ta puudutas seda.. See oli inimene, see oli kindel. Kiirelt liikus ta juba üles poole tagasi, sest õhku polnud enam..

[Alcyone R. Madoc]

Külm vesi kadus ümbert ning enne silme ees värelenud valgus asendus pimedusega. Kas selline tunne oligi siis surra? Lihtsalt pimedusse mattuda tundamata midagi? No igatahes oli suremist kõrvalt vaadata palju hullem.

[Nicholas Black]

Nicholas oli varsti pinnal koos Alyga. Aga Aly ei hinganud. Seda oli arvata, mees ei teadnud kaua ta oli juba vee all olnud. Õnneks oli seal lähedal üks riba kaldast, just nendele kes ei osanud eriti sukelduda, ning vajasid kallast kohe peale hüpet. Kiirete tõmmetega liikus mees sinnani, ning pani siis Aly sinna alustades koheselt elustamist. Ta puhus tallle õhku, ning masseeris südant proovis kõike. Uuesti ja uuesti..

[Alcyone R. Madoc]

Äkitselt hakkas aga kõik vastupidi liikuma. Pimedus asendus selle valge kumaga ja iga hetkega tuhmus see rahu. Aly rind kerkis korra ja ta suust hakkas vett välja purskuma iga väikse köhatusega. Siis hakkas nooruk jälle kõike enda ümber tunnetama. Liivaterasid enda all ja külma vihma ning tuult. Ja ta teadis ilma vaatamatagi, et Nick on ta kõrval ja ta oleks pidanud õnnelik olema, et eluga pääses aga ta ei olnud. Ta tahtis tagasi sellesse seisundisse, kus ta paar minutit olnud oli. Ta tahtis uuesti seda rahu kogeda.

[Nicholas Black]

Kiirelt keeras mees neiu küljele, et vesi paremini välja pääseks. "Hinga" lausus ta vaikselt ning võttis ta siis enda embusse, et teda veidigi soojendada. Kuid see oli mõtetu sest ta ise oli ka külmumas. "Miks sa seda tegid?" küsis mees vaikselt ja võttis ta siis enda kätele ja hakkas juba üht rada pidi tagasi mäe otsa minema kus olid autod.

[Alcyone R. Madoc]

Aly põimis käes ümber Nick'i kaela, kuid ta haare oli nõrk. "Ma ei tea. Ma tahtsin lihtsalt..." neidise hääl oli vaikne ja ta ei suutnud oma lauset lõpetada kuna kurk valutas meeletult. Soolase vee süü. "See oli imeline." pomises ta veel vaikselt sulgedes silmad.

[Nicholas Black]

Nicholas raputas kergelt pead ja ohkas raskelt. "Sa ei kujuta ettegi kuidas sa mind ehmatasid.." lausus mees vaikselt. "Ma ärkan keset ööd üles, sind pole kusagil ja siis meenub sinu jutt mingist kuradi vette hüppamisest ja siis leian ma su siit ja siis sa oled peaaegu surnud.." ladus mees kiirelt kõik lauale. "Ma arvasin et sa hoolid minust rohkem... kuid küllap ma eksisin" lausus ta veel vaikselt ning siis vaikis. Ta vaid sammus edasi üles mäkke, autode poole.

[Alcyone R. Madoc]

"Anna andeks. Aga vihma sadas ja äike ja see oli kõik nii ahvatlev. Ma tahtsin ainult lõbutseda aga vesi tuli nii ootamatult vastu ja ma tõmbasin seda kopsudesse ja siis ei suutnud ma enam oma keha kontrollida aga see oli imeline... see rahu. Ma oleksin nagu paradiisi jõudnud, või olin sinna jõudmas." sosistas tüdruk suletud silmadega. Ta tahtis endiselt tagasi vette ja ta tahtis surra.

[Nicholas Black]

Nicholas noogutas kergelt ning vaatas ainult otse edasi. Teda ei huvitanud mida neiu rääkis. "Nojah" vastas mees lühidalt ning enam ei läinud kaua, kui nad jõudsid auto juurde. Mees pani ta oma auto kõrval istmele, ning istus siis ise rooli ja sõitis otsemat teed pidi kodu poole.

[Alcyone R. Madoc]

Aly tõstis jalad istmele ning võttis kätega põlvede ümbert kinni. Tal oli külm ja ta värises aga teda ei huvitanud see. Ta tundis mingil määral süümepiinu, et oli Nick'le nii teinud aga need mõtted vaibusid. Ta mõtled vaid surmast. Põhimõtteliselt maailma kõige õnnelikum plika oli suitsiidseks muutnud. See oli midagi märkimisväärset.

[Nicholas Black]

Nicholas lükkas soojenduse sisse, ning kuna mootor oli juba soe sellest kihutamisest hakkas kohe ka sooja sisse tulema, ning üsna varsti oli masin seest soe. Mees ei kihutanud enam, vaid sõitis kuskil sajaga ning jälgis teed. Vastu tulijaid oli vaid mõni üksik, muidugi oli kell ka selleks vastav.

[Alcyone R. Madoc]

Aly kiikas korra Nick'i poole, kuid pööras pilgu koheselt tagasi maanteele:"Sa oled mu peale vihane." sõnas neidis. See ei olnud küsimus, pigem fakt. Ta polnud Nick'i veel kunagi varem nii tõsisena näinud. Süümekad.

[Nicholas Black]

Nicholas ei vastanud sõnagi ning sõitis kodu poole aina edasi. Ja varsti oli ta ka kohal. Mees sõitis garaaþi ning seisatas auto. Ta vaatas vaid otse läbi akna seina peale ning ei öelnud mitte midagi. Võib olla oli ta liiga vihane et midagi öelda, võib olla lihtsalt ta ei tahtnud midagi öelda. Ta ei teadnud seda hetkel isegi..

[Alcyone R. Madoc]

Vastust kuulmata pööras Aly oma pilgu uuesti Nick'le. See ilme mehe näol oli kohutav ning tekitas noorukile veel rohkem värinaid kui muidu. Ta pidi siit autost välja saama nii kiirelt kui võimalik enne kui Nicholas end liigutama kavatseb hakata ja tal pea otsast hammustab. Pööranud mehele selja ning hakkas autoust avama kuid ta ei saanud kuna see oli lukus.

[Nicholas Black]

Nicholas vaid vaatas edasi ja ei pilgutanud kordagi silmi. Väikse nupu vajutuse peale armatuuril avanesid ka auto uksed lukust. Mees pani need enne sõitu kinni, muidu oleks võib olla Aly veel välja hüpanud.

[Alcyone R. Madoc]

Kuuldes vaikset klõpsatust lükkas Aly ukse lahti ja lipsas autost välja kadudes koheselt garaaþist ja läks majja, kus ta lõpuks ometi kergemalt hingata sai. Alles nüüd suutis nooruk märgata, et ta tumeroheline kleit tilkus veest. Ohanud vaikselt läks ta magamistoast läbi, haaras oma garderoobist öösärgi ja hommikumantli ning läks siis vannituppa.

[Nicholas Black]

Nicholas istus autos edasi. Varsti ta siiski väljus ja lükkas garaaþis tuled põlema. Ta otsis välja ühe kaltsu ja hakkas siis oma autot kuivatama, ning ka poleerima. See viis veidi tema mõtteid eemale sellest äsja toimunust. Kuid mitte tema tundeid. Ta ei osanud neid ka endale selgitada. Nick poleks eales arvanud, et see uudis lööb Aly nii rivist välja, et ta tahab endalt elu võtta.. Ja samas ta nagu sai ka neiust aru, kuid siiski see ei olnud mitte mingi lahendus.
Vahepeal käis ta taas autos sees ning lükkas mõlema istme soojendused sisse, et need ära kuivaksid. Nad olid ju mõlemad autosse märjalt istunud. Ka Nick oli ise veel üleni märg, kuid teda ei huvitanud see. Ta püüdis siiani leida vastust sellele miks Aly nii tegi. Mees arvas, et ehk tema ise mõjub neiule halvasti.. võib olla on asi temas. Nagu Rachel täna näitas, ei tähenda Nicholas talle mitte midagi, ja see ainult kinnitab mehe mõtteid selle kohta, siis ongi asi temas. Tema ongi kogu selles asjas süüdi. Kui poleks teda, siis poleks Alyl ka praegu mingeid selliseid probleeme. Siis ta elaks oma vana õnneliku elu edasi ja leiaks endale kunagi mõne mehe kes suudaks teda kõige eest kaitsta mitte nagu tema.. Kes laseb tal keset ööd minna ja hüpata kaljult end surnuks..
Need mõtted keerlesid mehe peas peadpööritaval kiirusel, ja lõpuks ta lihtsalt viskas selle kaltsu nurka ja kustutas tuled garaaþis. Ta sammus trepist üles elutuppa ja otsemat teed pidi baarikapi juurde, kus ta hoidis alkoholi. Ta võttis ühe vanema aasta käivega konjaki ja kummutas veerand sellest otse kõrist alla. Koheselt tekkis soe tunne, ning märjad riided oleksid justkui kuumaks muutunud. Ta keeras pudelile korgi peale, ning vajus siis lähedal olevale diivanile istuma, pudel käes.
Aeg ajalt tõstis ta selle ka suule ja jõi. Kuid kui pudel oli jõudnud poole peale, otsustas ta, et jätab seda ka veel järgmisteks kordadeks, sest neid tuleb kindlasti ohtralt. Ta viis pudeli kappi tagasi ja liikus siis tagasi oma diivani juurde kuhu ta taas istuma vajus. Mees sulges oma silmad ning taas võttis võimust mõttemaailm, kus tema oli see, kes oli asja keskpunktis ning kõige süüdlane..

[Alcyone R. Madoc]

Aly oli omale vahepeal vannitoas öösärgi selga saanud ning juuksed kuivatanud ja pärast seda oli ta koheselt alla korrusele tagasi läinud, kuid jäi seal ukse peale seisma jälgides vaikides Nick'i tegevust. Ta tundis end piisavalt süüdi, t vanduda endale igavest lõbutsemiste lõppu. "Keegi ütles mulle hommikul, et alkohol ei muuda midagi." sõnas nooruk toetades end vastu uksepiita. Ta hääl oli ära ja seega vaevukuuldav aga tuba oli täiesti vaikne.

[Nicholas Black]

Nicholas avas silmad ning vaatas otse sinna kust hääl tuli. Ta vaid kehitas õlgu. "Parem kui surnuks hüppamine." lausus ta otse välja ja sulges siis taas silmad. Teda ei huvitanud mis saab, ta tahtis lihtsalt et neiule tema tegu kohale jõuaks.

[Alcyone R. Madoc]

Ouch! Järjekordne meenutus ja torge:"Nick, ma ei üritanud ennast tappa." vaidles tüdruk kuna teadis, mida mees oma sõnadega mõtles. Nooruk oleks tahtund praegu jalgu trampida ja karjuda ja rusikatega vastu siena peksta aga väärikus ei lubanud seda.

[Nicholas Black]

Nicholas ei avanud silmi. "muidugi mitte, kõigest uputada end" täpsustas ta ennast. Ta teadis et suudab sellega neiu endast välja viia. Kuid see oligi tema mõte. Lihtsalt sellised teod jätavad igaveseks oma jälje hinge..