Öösel

[Nicholas Black]

Peale keskööd oli tavaliselt see järve ümbrus tühi ning rahvast ei olnud. See oli parim aeg siin käimiseks, ning seda ka Nick tegi. Ta jalutas mööda liivast järve äärt, ning vaatas järve poole, mis kuupaistel kergelt sädeles..

[Alice Taylor]

Alice vahtis ükskõiksel pilgul vett, kui järve kaugemal kaldal seisis. Ta kaalus sisse hüppamist ja ära uppumist. Lõbus, mis? Nimelt talle ei meeldinud sügav vesi, kuigi oskas ujuda, kuid Alice oli kindel, et upuks ära, kui sisse hüppaks. Hüpata või mitte...? Elu "kuulsusena" ei ole tegelikult üldse tore.[/color]

[Nicholas Black]

Mees jalutas aina edasi ning edasi, kuni jõudis aina lähemale ühele kujule. Varsti oli ta täitsa tema juures. "Tere õhtust" lausus Nick mahedalt ning vaatas naise poole.

[Alice Taylor]

Alice viis enda pilgu mehele, kes tema juurde ilmunud oli. Hmh. Nüüd ta ei saagi ennast ära tappa. Täiesti masendav. Kunagi oli Alice olnud elurõõmus ja... mida kõike veel. Kuid nüüd oli ta lihtsalt tühi emotsioonitu kest, kes oskas neid liiga hästi järgi teha, et keegi ei saanud aru, kas tal on midagi viga või ei. "Tere," ütles ta ükskõiksel toonil.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas vaatas neidise poole. "Kui küsida tohib, mis toob teid nii hilja õhtul siia järve äärde?" küsis ta vaikselt ning viis oma pilgu veidi eemale. Siin polnud peale nende kedagi, ümberringi vaid vaikus. Ka tuult polnud, kuid see oli normaalne. "Mina olen Nicholas:" lausus ta peale vaikust enda tutvustuseks.

[Alice Taylor]

"Mitte miski," vastas Alice küsimusele, pilk taas veel. Ta tahtis hüpata. Nüüd. Aga see tüüp rikkus kõik ära. Värd. Kui tüüp ennast tutvustus, noogutas Alice vaevumärgatavalt, kuid jätkas vaikimist.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas kuulis seda eemalolevat, ning veidi ka tüdinut tooni neiu hääles. "Ma julgen oletada, et midagi on juhtunud" lausus ta vaikselt ning vaatas siis uuesti neiu poole. Mees oli hea inimeste tundja, ning seetõttu, ta ka sai aru kui midagi oli valesti.

[Alice Taylor]

"Õigesti oletad," ütles Alice pilku veelt pööramata. Ta oli endiselt pahane selle "Nicholase" peale.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas noogutas. "Ning kas ma oletan ka siis õigesti, kui sa tahad minust praegu üle kõige lahti saada?" küsis ta järgmise küsimuse, sest just täpselt seda võis neidise toonist järeldada

[Alice Taylor]

"Medalit tahad enda oletuste pärast?" esitas Alice nüüd küsimuse, kui mehe poole pöördus.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas muigas. "Ei aitäh" lausus ta seejärel ning vaatas siis talle silma. "Ehk soovid rääkida, võib olla saan ma kuidagi aidata" sõnas ta vaikselt, ning ootas nüüd vastust, mis oli kindlasti negatiivne.

[Alice Taylor]

"Tahaks enesetappu siin vaikselt teha, aga sa raisk ei või minema minna," ütles Alice iga sõna selgelt rõhutades. "Oled rahul?" küsis ta siis mehele selga pöörates ning edasi sammudes, et uut kohta leida, kust võib-olla paremgi hüpata oleks.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholase näos ei liikunud ükski närv. Ta oli seda juba oletanud. "Nii et miski on sind siis viinud sellise otsuseni" lausus ta ning kõndis neiu järel. "Ning sul on õigus, ma ei lähe ära, ega ka lase sul ennast tappa" lausus ta tema järgi kõndides. "parem räägi mulle, mis sinuga juhtus, et sa sellist asja teha kavatsed?" küsis mees tema poole pöördudes.

[Alice Taylor]

"Kuule, käi õige perse," ütles Alice kõiki Nicholase lauseid täiega eirates. Hakkab ta jee mingile võõrale enda elulugu rääkima. Jah. Muidugi. [/color]

[Nicholas Black]

Nicholas muigas. "Jah, sinna võib ka kunagi minna, kuid jutud käivad et see on kuidagi üksildane ja karvane ja märg ja haisev paik" lisas mees vaikselt. "Kuid ma siiski tahaksin sind aidata, nii et sa võid alustada rääkimist, ma olen hea kuulaja" sõnas mees oma pilku kindlalt neiul hoides.

[Alice Taylor]

"Ja mina olen hea vaikija," vastas Alice ühe koha juures peatudes. Sealt oleks hea hüpata. Mmm... Alice lükkas nüüd juuksed silme eest ja vaatas Nicholase poole. "Tegelt ka, tõmba minema siit nüüd," ütles ta tõsiselt.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas seisis neiu kõrvale ning vaatas talle silma. "Kui sa hüppad, siis ma hüppan järgi" lausus ta vaikselt. "Mulle ei meeldi, et keegi end tapab"

[Alice Taylor]

"Okei, sobib. Ainult, et sellest võivad hiljem inimestele kahtlased muljed jääda," vastas Alice teeseldud entusiasmiga.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas vaatas ikka talle otsa. "Siin pole praegu kedagi" sõnas ta õlgu kehitades.

[Alice Taylor]

"Praegu jah. Hiljem, kui meie laibad leitakse, hakatakse järeldusi tegema." Alice pööritas kergelt silmi. Täielik idioot.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas raputas pead. "Midagi sellist ei juhtu, nad ei leia midagi, sest täna ei tule ühtegi laipa" lausus mees vaikselt.

[Alice Taylor]

"Üks tuleb kohe kindlasti. Kas just siin - sa sittasid mu plaani ära - aga kindlasti kusagil," vastas Alice muretult.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas kehitas õlgu. "Vähemalt olen mina üritanud" lausus ta vaikselt ning viis pilgu järvele. "Enesetapp pole kunagi ainus lahendus, alati leidub midagi paremat"

[Alice Taylor]

"Ja mis see parem varjant siis on? Sa ei tea, milline minu elu on olnud," ütles Alice, kuigi polnud sellest paremast varjandist üldse huvitatud.[/color]

[Nicholas Black]

"Parem variant oleks oma muredele vastu minna, mitte võtta lihtsama vastupanu tee" lausus ta õlgu kehitades. "ning jah, sul on õigus, ma ei tea sind, kuid praegu jätad sa endast nõrga inimese mulje." lisas ta tema poole vaadates.

[Alice Taylor]

"No SORRY SIIS," kähvas Alice, lõpetades taaskord normaalse inimese mängimise.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas kergitas kulme. "Ning aina nõrgemaks sa muutud" lausus ta vaikselt, astudes paar sammu edasi. "Sa peaksid proovima olla veidi tugevam, ning hoida oma mõtted selged, mitte ainult närvitseda ja enesetapule mõelda" soovitas ta lihtsalt.

[Alice Taylor]

"Sina oled lihtsalt loll. Ma olen näitleja, sinu teadmiseks, ning tunnete matkimine on minu jaoks imelihtne," ütles Alice silmi vidutades.[/color]

[Nicholas Black]

Nicholas ei ilmutanud mingit märki üllatumisest. "Minu poolest ole või torumehaanik" lausus mees õlgu kehitades. "Ühesõnaga, tee oma eluga mis soovid, kuid täna õhtul sa ennast tappa ei saa" lausus ta ning istus maha ja jäi järve silmitsema.

[Alice Taylor]

"Tuled mulle koju ka järgi, vaatama, et ma ennast üles ei poo või veene läbi ei lõigu või tablette liiga palju ei neelaks?" küsis Alice vaevumärgatavalt muiates.[/color]