Hommikupoolikul

[Steven de Remyness]

Varajasel hommikupoolikul või noh Steveni jaoks varjasel hommikupoolikul, mis tähendas kella kümmet, astus noormees Landersi kohvikusse. Juba kaugelt oli tunda värskete koogikeste ning saiakeste lõhna. Noormees läks leti äärde ning tellis endale ühe Peppermint Mocha, mis oli ta üks lemmikkohve, mis ta ülesse alati äratas ning kaks kreemisaia. Saades oma tellimuse kätte ning ära makstes kõndis Steven ühe akna juures asuva laua juurde. Siin meeldis talle veeta oma hommikuid, enne artiklite kirjutamist. Samuti pani noormees lauale märkmikku ning pastaka, juhuks, kui mõni äkkmõte kirjtamiseks tuleb.

[Alexa Logan]

Kätt suu ette tõstes, et diskreetselt peale tükkivat haigutust varjata, lükkas Alexa Landers'ite kohviku ukse lahti libistades ennast magusate lõhnadega täidetud ruumi. Kerge ohkega sasis neidis oma õrnalt lokki tõmbunud juukseid, võttes suuna leti poole. Ta nägi pisut räsitud välja - siit-sealt pusas juuksed, suvaline lohvakas must kampsun, mis üht ta õlga paljastas ning silmade ümber kergelt laiali läinud ripsmetušš. ''Must kohv,'' lausus ta kortsus rahatähti teksade taskust välja urgitsedes, visates seejärel paraja summa letile. Hetk hiljem ulatati talle valge tassike musta vedelikuga. Tavaliselt Lex jälestas kohvi, kuid millegipärast aitas just see tal hommikutest pohmakatest kõige paremini üle saada. Eilne õhtu oli olnud üks tema vähestest vabadest õhtutest ja ta oli veetnud selle pidutsedes, elu nautides ja seda tehes ka alkoholi tarvitades. ''Tere, tohib liituda?'' päris ta ühes aknaäärses lauas istuvalt noormehelt, silmadega mehe vastas olevale toolile viidates, huuled kaardumas hoolimata kogu tema üldisest räsitusest säravaks naeratuseks. Sarmi Lex'il jätkus, isegi sellistes olukordades.

[Steven de Remyness]

Võttes esimese lonksu oma Peppermint Moccha-st vaatas noormees aknast välja ning nautis hommikust rahulolu. Mõne minuti pärast kuulis ta tundmatu tütarlapse häält, kes päris, kas ta võib liituda. Steve pööras oma pilgu neidisele ning naeratas: "Ikka," ja asetas oma kohvitassi lauale. Hommikune kohvikuskäimine oli hea start mõttekäiguks. Polnud ju tema jaoks nii varjasel ajal just kõige kergem oma tööga alustada. "Pikk öö?"küsis noormees võõralt tütarlapselt naeratades. Teades oma peojärgseid hommikuid, oletas ta, et tütarlaps oli just kaua pidutsenud. Miski talle ütles nii. Ta oli suhteliselt hea inimeste tundimsel, võib-olla just oma töö pärast oli ta muutnud tähelepanelikuks.

[Alexa Logan]

Alexa istus noormehe vastu, oma ärritavalt väikest kohvitassikest lauale asetades. Lauakaaslase küsimust kuuldes neidis noogutas. ''..ja lisaks sellele pikk hommik,'' märkis ta pisut haletsusväärse muigega, tassi huulile tõstes. Lonksukest kohvi alla neelates, ilmus tüdruku näole vaevumärgatav grimass. ''Niisiis.. mis sind sellisel kellaajal siia toob?'' jätkas Lex viisakat vestlust, meest uudishimuliku naeratusega silmitsedes. Ta ei olnud kindel mida temast arvata. Tõsine tööinimene, peoloom, keegi kuskil nende kahe piirimail?

[Steven de Remyness]

Steve noogutas, kui teada sai, et tal oligi õigus. Tüdruk oligi arvatavasti tulnud kuskilt klubist või kellegi poolt peolt. Kuuldes tütarlapse küsimust võttis ta ühe lonksu oma kohvist ning asetas tassi maha. "Pikk öö, vähene uni ning hea koht, kus nii varajasel hommikupoolikul oma mõttekäiku alustada, et hiljem ka tööle minna," seletas noormees ning võttis ühe ampsu oma esimesest kreemisaiast. See maitses väga hästi, eriti, kuna see oli kergelt soe. Tegelikult oli ta suutnud veel kuidagi peale veidi kontrolli alt väljumist jõuda koju ning vähemalt natukene magada. Kuigi noormehe jaoks polnud väga suur probleem mitu ööpäeva järjest üleval olla, eriti kui on hea põhjus.

[Alexa Logan]

Alexa naeratas endamisi. Nii et noormehe näol oligi tegemist kellegagi peolooma ja tööinimese vahepeal. ''Kellena sa töötad?'' päris nooruk, järjekordset kuuma ja vastumeelset lonksu oma kohvist võttes. Ta ei vaevunud seda isegi lahjendama, sest suhkur ei aidanud eriliselt midagi ja piim või koor muutsid kohvi veel kohutavamaks. Lex tundis kõhust läbi käimas vaikset korinat ja alles nüüd jõudis talle kohale et peale pohmaka oli tal ka kohutav nälg.

[Steven de Remyness]

Võttes lonksu oma kohvist ning hammustades ühe tüki veel kreemisaia, vaatas noormees rahulolevalt Alexa poole. "Ajakirjanikuna," teatas Steven ning võttes paar ampsu oma kreemisaiast lõppeski see otsa. Kohvi peale juues vaatas ta veel ühte saia taldrikul. Kõht oli üllataval kombel täis, või asi oli väheses magamises, aga igatahes ei soovinud ta seda rohkem. Vaadates, et tütarlaps ei võtnud endale mitte midagi söömiseks, kuid teades, et iga inimese keha peab pidudest taastuma, osutas noormees taldrikule, lausudes: "Soovid? Minule juba ühest aitas. Sul ongi vaja pika hommiku jaoks ju energiat," ning naeratas, lükates taldriku neiu poole. Ega Steven polnud kitsi, ta oli nõus vabalt jagama. "Ja kas sa töötad ka kellenagi?"päris noormees neiult vastu.

[Alexa Logan]

Alexa noogutas kergelt, noormehe ametist kuuldes. Ta mõtted olid pisut hajevil nüüd kui ta oma tühja kõhu oli avastanud ja pilk kippus pidevalt seinal rippuva menüü poole vilksatama. Lex naeris kergelt, kui mees justkui mõtteid lugedes talle oma saia pakkus. ''Ega sa juhuslikult selgeltnägija või mõtetelugeja pole?'' päris neidis naeratusega taldrikut pisut enda poole tõmmates. ''ja aitäh,'' lisas Lex, enne kui kreemisaia hambad sisse lõi. ''Ma olen MyLe's baaridaam,'' vastas näitsik mehe küsimusele, kui oli esimese suutäie saiast alla neelanud ja seejärel kurku järjekordse ebameeldiva kohvilonksuga loputanud.

[Steven de Remyness]

Steven võttis viimase sõõmu oma kuumast Peppermint Mocchast ning asetas seejärel valge tassi alustassile tagasi. Tütarlapse küsimuse peale hakkas noormees naerma. "Enda teada küll mitte. Pole varem nagu mitte mingisuguseid sensetiivimärke näinud enda puhul. See oli lihtsalt hea kokkusattumus. Pealegi psüholoogia järgi on näljased inimesed kuidagi häiritud käitumisega ning sa tundusid omas mullis, seega tundus see saiake just õige idee olevat,"rääkis noormees tütarlapsele ning silmitses kohvikut, mis jäi järjest inimtühjemaks. "Ohho, kas tõesti? Ma siis järgmine kord tean kelle käest jooke tellida nii, et neid kätte ka saab kiiresti, mitte ei oota pool tundi," ütles noormees entusiastlikult.

[Alexa Logan]

Alexa muigas kergelt, kui noormees saiakese loovutamist pisut pikemalt põhjustas. ''No aitäh igatahes veelkord,'' sõnas neidis enne järjekordset ahnet ampsu saiast võttes. Ta oli näljane ja olgugi et ta ei olnud üksi, ei kavatsenudki ta pisikeste daamiampsudega sööma hakata. ''Oled suur klubiskäija?'' päris Lex suutäit alla neelates, uudishimulik pilk mehele suunatud. Ta ei olnud teda kunagi klubis näinud, või oli? MyLe oli üsna populaarne seega ei olnud võimatu et ta polnud meest lihtsalt silmanud.

[Steven de Remyness]

Steve silmitses õue, kuidas inimesed kohvikust mööda kõndisid, paljudel neist oli väga kiire, küllap nad kiirustasid tööle. Ega noh, tavalise kontoriinimese jaoks oli tööpäev tegelikult ammu alanud. Stevel vedas, et tema ei pidanud enamus oma ajast ikkagi kontoris veetma. Kuuldes tütarlapse küsimust pööras Steven oma pilgu tagasi neiule. "Noh kuidas võtta. Kui on hea pidu, ei ütle kunagi ei. Mõnikord peab ikka ka kohustuste poole vaatama kah, aga üldiselt suhteliselt tihti võin klubisse sattuda,"seletas noormees tütarlapsele. "Ja sina? Kui välja arvata, et sa seal töötad?" päris nooruk neidiselt vastu.

[Alexa Logan]

Alexa tõmbas parema käega õrnalt läbi juuste, neid pisut sasides. Peavalu oli siiani kergelt tunda, olgugi et ta oli enne kohvikusse tulemist ühe valuvaigisti sisse võtnud. ''Klubi on põhimõtteliselt nagu teiseks koduks saanud,'' vastas neidis kerge noogutusega, kohvitassi huulile tõstes. Kohvimaitse ei tundunudki enam nii vastuvõetamatu, ilmselt on see harjumuse asi. ''Nagunii mul peale töö erilisi kohustusi pole,'' lisas Lex pisut õlgu kehitades, justkui seletaks see kõike. Tal ei olnud pikemaajalisi unistusi, eesmärke või plaane mille poole püüelda nii et ta lihtsalt elas, ühe päeva korraga.

[Steven de Remyness]

Õnneks täna ei olnud Stevenil väga tihe päevakava, tegelikult kui ta oleks tahtnud oleks tal olnud võimalus vist ka lihtsalt niisama logeleda. Noormees noogutas kui tütarlaps rääkis, et klubi on tema jaoks nagu teiseks koduks. "Ega sa endale baarileti alla voodit pole teinud veel?"küsis noormees lõbusalt. Steven oli korraks mõtlema jäänud ning tal tuli meelde, et ta pidi aitama Courtneyt selle konkurssiga. "Ega sa ühest pisikesest fotosessioonist ei soovi osa võtta? Mul siin sõbranna valmistub üheks konkurssiks ja tal on ikka mõnda modelli veel vaja,"uuris noormees tütarlapselt. Tegelikult oli naljakas fakt see, et ta rääkis inimesega, kelle nime ta veel siiamaani ei teadnud.

[Alexa Logan]

Alexa naeris kergelt mehe küsimust kuuldes. ''Ei, seda ei ole tõesti teinud.. veel.'' vastas neidis sinistes silmades väikene kavalusesäde, justkui võikski ta plaani tulevikus täide viia. Tegelikult lastaks ta ilmselt lahti, kui ta seda päriselt üritaks teha. Lex niisutas kergelt keelega huuli, enne kui kohvitassi uuesti huulile tõstis. Mida rohkem see tühjenes seda kergendatumalt tüdruk ennast tundis. Lex kergitas pisikese üllatusega kulme, kui talle modellitöö pakkumine tehti. ''Ikka, vabalt, miks mitte?'' vastas Alexa peaaegu koheselt, naeratusega tassi valge salvrätikuga kaetud alustassile pannes. Poseerimine, modellitöö oli miski millega ta polnudki veel siiani tegelenud ja uued kogemused olid alati teretulnud.

[Steven de Remyness]

Steven naeratas kui kuulis kui kergelt tütarlaps talle jaatava vastuse andis. "Aga noh, nagu öeldakse, siis võõraid ei tasu uskuda, seega tuleks tutvust teha,"lausus noormees ning vaatas tütarlast. "Steven," ütles noormees tütarlapsele. "Ja sinu nimi?"uuris noormees naeratades. Ta teadis, et kui ta aitab Courtneyt vähemalt sellega, siis on selge, et sõbranna on õnnelik. Nüüd oli vaja leida veel koht ja otsida hea temaatika. "Muide, see konkurss on suht värvide teemaline e siis värvikompott,"ütles noormees igaksjuhuks, kuna ta arvas, et inimene, kes osaleda tab, peaks ikka teadma, millega on tegu.

[Alexa Logan]

''Oh, Alexa,'' vastas Lex, taibates alles nüüd et nad tõesti polnud kordagi nimesid nimetanud. Nooruk oli alati suhteliselt vaba suhtleja olnud, olgu tegu siis võõraste või ammuste tuttavatega ja ilmselt just seetõttu oli tal selline kõrvaline asi nagu nimi meelest läinud. ''Okei, kes on fotograaf? Kus toimub pildistamine?'' päris Alexa enne viimast kreemisaia tükki suhu pistes. Neidis eeldas et sündmuspaik, idee ja muu selline on juba otsustatud ja paika pandud.

[Steven de Remyness]

Noormees kergitaks hetkeks kulmu. Millegi pärast tundus see nimi talle kuidagi veidi tuttav, aga ta polnud kindel kust. "Courtney V. Price on fotograaf ja pildistamise paik pole veel kindel. Vaata noh, ma andsin selle idee talle alles üleeile ning lubasin teda aidata,"seletas noormees Alexale. Seejärel jäi ta mõtlema, et tahes tahtmata peaks ta ju tütarlapsega kuidagi kontakteeruma, kui Courtney nõus on ja kõik. "Kas ma saaks su numbrit? Et teada anda, kui asi kindlam on?"päris noormees naeratades ning nihutas oma märkmete märkmikku koos pastakaga Courtney poole. Noh kindlasti umbes 20 lehte märkmikku algusest oli artiklitte ja mõttesähvatustega täidetud, aga hiljem pidi seal olema natukene vaba ruumi ka.

[Alexa Logan]

Alexa noogutas mõistvalt, kohvitassi jäänud vähesest vedelikust lonksu võttes. ''Jah, ikka,'' vastas neidis naeratusega, märkmikut enda poole tõmmates ja seda pisut lapates, otsides vaba ruumi. ''Palju mõtteid ma vaatan,'' lausus Lex muigega, kirjutades seejärel ühele märkmiku tagaosas olevale vabale lehele oma numbri ja nime joonides need harjumusest seejärel kahe joonega alla. ''Eks ma siis jään kõnet ootama,'' naeratas nooruk märkmikku ja pastakat tagasi Steven'i poole lükates.

[Steven de Remyness]

Steven jälgis, kuidas Alexa kirjutas oma numbrit tema märkmikusse ning kuulis tütarlapse kommentaari. "Noh, kui ma oma mõtteid kirja ei paneks, siis ei saaks ju mitte kuskilt ühtegi artiklikt," lausus noormees naeratades ning vaatas märkmikut, mille Alexa tema poole tagasi oli lükanud. Steven kohendas oma pusa korraks, mis oli ebamugavalt ta seljas olnud. "Sul täna töövaba päev?"uuris Steven neidiselt jätkates: "Või sul ainult öised vahetused?". Kell oli palju, aga noormehel oli tunne, et täna pole artikli päev, ta ei viitsinud end väga liigutadagi.

[Alexa Logan]

Alexa põimis sõrmed ümber peaaegu tühja kohvitassi, pilk kinnitunud Stevenile. ''MyLe tehaksegi alles pool üksteist õhtul lahti, aga jah, täna on mul vaba päev kui nii võib öelda. Umbes kolmest öösel algab vahetus,'' vastas neidis, pilku seinal rippuvale kellale viies. Kolmveerand üksteist. Tema vahetuseni oli aega terve maa ja ilm. ''Ja sina ei pea kuhugi mõnd artiklit kirjutama tormama?'' päris Lex naeratusega, kohvitassi huulile tõstes, seda väikese lonksatusega tühjendades.

[Steven de Remyness]

Steven noogutas Alexa jutu peale. Jajah, õigus, kes see päeval baaris on, sel ajal ei käi ju baarides eriti inimesi.Ta tegelikult polnud kunagi tähele pannud, mis kell ta kuhugi klubisse jõudis, kuna tavaliselt ta alustas peoga kuskil mujal ja siis liikus alles klubisse. "Noh, ütleme nii, et praegusel hetkel on antud mulle vabad käed. Kuna ma suudan igaks tähtajaks alati midagi kirjutada, siis pole vajadust mind kontoris kinni hoida ja mulle teemasid anda, vaid ma kirjutan alati, millest tahan. Seega kuigi ma olen pidevalt tegevuses ajakirjanik on minu elustiil nagu vabakutselisel ajakirjanikul,"seletas noormees tütarlapsele ning võttis märkmikku kätte. "No siin märkmikkus on hetkel ainult 3 päeva mõtted,"teatas noormees naeratades. Tütarlaps enne oli näinud palju lehti oli ju täidetud.

[Alexa Logan]

Lex noogutas kergelt, kui Steven oma tööst lähemalt rääkis. ''Kujutan ette et vabakutselisena on päris hea töötada,'' lausus neidis tühja kohvitassi endast veidike eemale lükates, toetades seejärel käsivarred õrnalt kohale kus tass enne oli olnud. ''Ja mille kallal sa praegu töötad? Kui see just mingi karjäärialane saladus või midagi pole,'' päris Alexa, huvitunult noormeest silmitsedes. Veider oli mõelda et tal endal polnud kunagi olnud mingisugust ametit või karjääri mida ta oleks tahtnud saavutada - isegi lapsena mitta. Tegelikult sobis talle hetkeline baaridaami koht. Arved sai makstud, töö oli lihtne ja lõbus ja talle jäi piisavalt aega ka pidutsemiseks või lihtsalt, elu nautimiseks.

[Steven de Remyness]

Steven noogutas korraks, kuna ta oli nõus, et vabakutselisena oli hea töötada. Kuuldes tütarlapse küsimust jäi noormees hetkeks mõtlema. "Noh, ei ole just karjäärialane saladus. Põhimõtteliselt hetkel kirjutan ma sellest, kuidas inimesed raiskavad mõttetult raha kallidele autodele, kui saab kesktaseme auto tuunida ise odavamalt ja palju paremaks,"rääkis noormees ning silmitses Alexat. "No ja mõtlen intervjuud, sest ma saan isiklikult rääkida Ed Hardy firma brändi loojaga,"teatas noormees Alexale ning vaatas, kuidas kohvik aina tühjeneb ja tühjeneb.

[Alexa Logan]

''Sa kirjutad mõne kohaliku lehe, ajakirja jaoks?'' küsis Alexa mõlema käe sõrmi omavahel põimides. Kohv oli oma töö korralikult täitnud ja nüüdseks oli kogu pohmakast põhjustatud iiveldus kadunud ning enesetunne oli ilmselt värskem kui välimusest paistis. Ka suurem nälg oli kadunud, ainsana andis veel pisut tunda pea, mis aeg-ajalt kergelt tuikas meenutas eilse õhtu jookidega üle piiri minemist.

[Steven de Remyness]

"Üldiselt ajakirja jaoks, aga kui tuju tuleb, siis mul on ka ajalehes mõni tööots. Tegelikult ma ei hoia väga ühest projektist kinni, kuhu tahan, sinna kirjutan,"seletas noormees tütarlapsele ning võttis korra pastaka, toksides sellega õrnalt vastu märkmikku. Steven mõtles veidi ning tal tuli meelde, et täna pidi tulema midagi huvitavat kuskil. Ta pidi Caiofelt üle küsima, kus ja mis, kuid kui ta ei eksinud, siis see oli klubis, kuid midagi pidi ka vist varsti häärberis toimuma. Pealegi noormehel oleks pidanud varsti oma sünnipäeva pidama, mis oli suhteliselt lähedale tulemas.

[Alexa Logan]

''Okei,'' lausus Alexa kerge noogutusega, saades veel Steveni tööst teada. Tüdrukul pilku püüdis pastakas, millega noormees vastu märkmikku toksis. ''Kindel, et sul kuhugi kiire pole?'' päris Lex, eeldades et pastakaga toksimine oli põhjustatud kärsitusest, ajanappusest või millestki muust sarnasest. Sellisel juhul ei kavatsenud neidis Stevenit kinni hoida - nagunii olid nad mõlemad oma jookide, söökidega juba lõpetanud.

[Steven de Remyness]

Steven lõpetas pastakaga toksimise, kui kuulis tütarlapse küsimust, sest tema küsimus oli vist põhjustatud just sellest. "Ei, noh mul pole kiiret kuhugi, aga ma jäin mõtlema, et ma peaks tegelikult minema korra kontorist läbi, seega ma peaks liikuma hakkama vist,"seletas noormees Alexale ning võttis märkmikku ja pastaka enda kätte ning vaatas tütarlapse poole. "Noh, ma vist hakkan liikuma,"ütles ta, ise võttes märkmikust eelviimase lehe, kirjutades sinna oma nime ning numbri ja tõmmates lehe välja. "Igaks juhuks, kui vaja läheb,"teatas noormees naeratades ning lükkas lehe Alexa poole. Steven tõstis püsti ning ütles: "Tsauki, oli meeldiv tutvuda,"ning kõndis väljapääsu poole, võttes edasi suuna kontorisse.

[Alexa Logan]

Alexa silmitses Steven'it kerge muigega, kui too ennast laua tagant püsti ajas ja seejärel kaks korda järjest korrutas et ta peaks minema hakkama. Lex noogutas kergelt, võttes seejärel vastu paberilehe Steven'i numbri ja nimega, millele ta kiirelt pilgu peale heitis enne noorukile kergelt lehvitamist. ''Tsau, näeme.'' hüüdis ta mehele järgi, paberilehte kokku voltides ja teksadetagataskusse surudes. Seejärel tõusis ka Alexa, väljudes kohvikust suundudes oma paar kvartalit eemale asuva kodu poole.