|
|
Post by Alice Taylor on Aug 25, 2010 14:48:58 GMT 3
Alice peatas enda tumemusta mootorratta kalmistu värava läheduses ning võttis kiivri peast. Seda korralikult käes hoides liikus ta värava juurde ning sisenes vaiksesse nind üsnagi kõledasse aeda. Alice ei ole kunagi kalmistuid kartnud. Need on tema jaoks kohad nagu kõik teisedki, lihtsalt... seal on palju surnuid. Pilk haudadel, sammus tüdruk edasi, enda kunagise parima sõbra haua poole. Too suri kolm aastat tagasi, täpselt kolm aastat tagasi. Täna oli tema surma-aastapäev, ning Alice oli talle lubanud, et külastab tema hauda ainult öösel. Kesköö läheduses. Ning seda lubadust ei olnud Alice kunagi murdnud. Tüdruk seisatas tuttava haua juures, milleni ta oskaks ka kinnisilmi minna, ning istus siis selle kõrvale murule, kiiver tema kõrval, pilk hauakivil. Alice ei muretsenud enda riiete määrimise pärast, need olid nagunii tumedad. Tumemustad teksad, must T-särk ning pusa. Jalas olid tal kindlalt kinnitatud botased, kuigi tavaliselt kandis ta skeite. Lihtsalt nendega oli ebamugav mootorrattaga sõita, seega toppis ta siis botased jalga. Juuksed silme eest ära lükanud, hakkas tüdruk hauale langenud puuoksi ära korjama.[/color]
|
|
|
|
Post by Alcyone R. Madoc on Aug 25, 2010 15:08:57 GMT 3
Surnuaed oli kohutavalt sünge ja kõle paik olgugi, et see oli vägagi korras ja hauad olid paigutatud kindla skeemi järgi. Et sellesse halli eraldi asetsevasse maailma veidigi värvi tuua oli Aly selga pannud tibukollased teksad, samat tooni T-särgi sinise kirjaga "I own the world" ning kõige peal oli tal veel sinine jakk ja jalad põlvedeni ulatuvad jakiga samat värvi saapad. Käes olid tüdrukul sõrmedeta kollased kindad.
Avanud surnuaia värava sisenes Fangie sealt ja tantsiskles kergejalgselt üle munakividest sillutise oma vanaema haua poole, et sinna lilled viia. Jõudnud suure valge hauakivi juurde võttis ta selle eest vaasist välja eelmise närtsinud kimbu ja asendas selle valgete liiliatega. "Loodetavasti sa ei pahanda, et lilledega pisut hiljaks jäin mana aga mul on tõsiselt kiire olnud." ütles ta vaikselt tundmata ennast imelikult et rääkis praegu tegelikult hauakiviga. Patsutanud seda korra lehvitas ta oma "vanaemale" ja kadus siis, et surnuaiast jalga lasta. Enne aga kui ta väravani jõudis paelus Aly tähelepanu ühe haua juures istuv kogu. Muutes oma suunda liikudes hoopis tundmatu poole jäi ta tolle selja taga seisma:"Ma arvasin, et ma olen ainuke hull, kes käib öösiti surnuaias."
|
|
|
|
Post by Alice Taylor on Aug 25, 2010 15:13:42 GMT 3
Alice oli just jõudnud kõik oksad ära võtta, kui keegi temaga rääkis. Ebamugavustunnet tundes, kuna see keegi seisis tema selja taga, pööras ta pead ja vaatas otsa umbes enda vanusele tüdrukule. "Kas just hull..." ütles Alice kerge muigega. "Ma andsin talle lubaduse, et külastan tema hauda ainult öösiti, selle pärast ma siin olengi," ütles neiu kergelt haua kohta patsutades. Ta pilk liikus hauakivile, kuhu oli kirjutatud noormehe nimi ning kuupäevad. Alice viis pilgu tagasi tüdrukule. "Miks sina siis nii hilja siin oled...?" küsis neiu pead kallutades.[/color]
|
|
