Öösel "õnne" otsimas.

[Courtney V. Price]

Kuu oli sellel laupäeva öösel kuidagi ebatavaliselt valge ning heitis ontlike varje kõigele, milleni tema valgus ulatus. Nagu alati, oli ka sellel ööl romula vaikne ning mahajäätud. Mitte ühtegi hingelist ei näinud läheduses. Muidugi peale Courtney, kes hindavalt seda ümbritsevat kõrget võrkaeda silmitses, ning peale paari hulkuva kassi, kes lähedal prügikastis kolistasid. Kuu oli peamiseks valgusallikaks, kuna tänavavalgustuspostid seisid kaugemal.

Viimaks justkui otsusele jõudes, sättis Courtney kaamerat enda kaelas, lükates selle ilusa ning kalli seadeldise enda seljataha, nõnda et see "valetpidi" tema kaela ümber rippuma jäi. Seejärel haaras näitsik enda kätega võredest kinni, toedates ketsininad kuhugi allapoole, hakates sealt üle ronima. Aed kõikus ebameeldivalt, kuid Violet jätkas ronimist, hüpates peagi teisele poole jõudes tagasi kindlale maapinnale.

Keerates seejärel enda kaamera ette tagasi, libisesid Lettie tumerohelised silmad üle ümbruse, otsides midagi, mida jäädvustada. Neidisel olid seljas hallid lohvakad dressipüksid, mille alumised ääred olid veidikene kõrgema säärega tenniste sees. Üleval pool kandis ta pikka musta pluusi ning lillat kapuutsiga pusa, mille lukk oli eest pooleldi kinni tõmmatud. Tema tumedad juuksed olid kahte patsi punutud ning üle näo libises naeratus, kui ta vanaraua ning lagunenud autode vahel ringi käis, viimaks ühe vana pikapi katusele ronides ja kaamera enda näojuurde tõstes. Kuuvalgus oli niivõrd valge, et pimedusega polnud mingit muret. Paar klõpsu sealt ülevalt teinud, viskas tüdruk pilgu pisikesele displeyle, hinnates nende kaadrite kvaliteeti. Suurepärane, nagu alati.

[Steven de Remyness]

Oma mustades teksas ning tumedas pusas seisis Steven romula võrede taga. Noormees tahtis kirjutada artiklit sellest, et kui palju inimesed raiskavad aega luksusautode ostmiseks, kui on võimalik võtta mõnem hea kvaliteediga vanem auto, tulla romulasse ning leida endale ägedaid lisa-detaile oma auto dekoreerimiseks. No ja natukene autogaraažis jamamist ning olekski kõik valmis. Romula oli suletud, väravad kinni. Noormees võttis sõrmedega võrest kinni, upitas end ülesse ning üle ta roninud oligi. Kõndides autode vahel märkas ta järsku mingit valgusähvatus endast natukene eemal. Täna ei olnud äikse ilm ning müristamist polnud kuulda, seega kortsutas Steve kulmu. Läinud natukene lähemale ning nähes veel ühte sähvatus, sai noormees aru, et see oli hoopis fotokaamera välk. Otsides selle alguspunkti märkas ta ühte kuju vana pikapi katusel. Noormees ligines pikapile ning jõudes selleni märkas ta tuttavat nägu. "Unetutel öödel haarame ikka kaamera kätte ning käime üksi romude vahel, Courtney?" küsis ta lõbusa hääletooniga. Ta polnud kindel, kas tütarlaps oli teda märganudki, kuna ta ligines ennist ühest tumedamast osast ning diagonaalselt auto poole. Noormees vajus pikapi kapottile istukile.

[Courtney V. Price]

Täiesti võrratud pildid. Noh. Tegelikkuses ei saanud selles suhtes kindel olla, enne kui ta ei olnud neid suuremas formaadis näinud, kuid praegune mulje oli küll väga hea. Kuidas tal küll varem ei olnud tulnud ideed, et siia pilte tegema tulla? Teine kord võiks isegi kellegi modelliks kaasa meelitada ning valgemas pilte teha. Siin oli küllalt materjali, millega koos poseerida. Courtney naeratas enda mõtete peale ja tõstis kaamera näo juurde, et veel ühte pilti teha, kuid võpatas siis korraga, kui kellegi häält rääkimas kuulis, kaotades kergelt tasakaalu ning peaaegu katuse äärepealt maha kukkudes, kuid siiski viimasel hetkel enda tasakaalu tagasi saades.

"Või ehmatame teisi poolsurnuks, Steven?" küsis tütarlaps vastu, olles enda kaamera alla lasknud ning käe südame juurde surunud, viivuks sügavalt ja rahustavalt sisse hingates, kulme kortsutades noormehe poole vaadates. Ta ei olnud oodanud kedagi siin kohata, võib-olla peale mõne hulkuva kassi-koera, Kuid ometigi näis, et ta oli eksinud.

Violet tõstis kaamera uuesti enda näo juurde ning vajutas kiirelt nupu alla, objektiv Steveni poole pööratud. Viivuks sähvatas jälle välk ning seejärel lasi Court kaamera alla tagasi, vaadates displeyl kuvatavat pilti ja naeratades lõbusalt. Päris hea jäi. "Ei, tegelikkuses, mida sa siin teed?" küsis neidis kulme kergitades, uurivalt noormeest silmitsedes.

[Steven de Remyness]

Saades aru Courtney reaktsioonist, et oli teda ehmatanud, ütles noormees vabandavalt naeratades: "Upss..my fault, i didn´t mean to,". Jäädes järsku Courtney objektiivi ette, lasi ta tütarlapsel pildi ära teha, sest vastu punnimine oleks mõttetu. "Mina? Otsin häid ideid artikli jaoks. Püüan inimestele mõistuse tagasi lüüa, et mõttetu on osta pool miljardit maksva auto, kui on võimalik kesmise kvaliteediga autot putitada ning täiustada mõne romula detailiga. Ja sina noor preili? Pildistad nagu ma näen, aga miks just praegu? Unetu? " küsis noormees tütarlapse käest. Ei tegelikult olid Courtney pildid päris head, kuna ta oli ka tema artikleid mõnega kaunistanud. Tänu Caiofe-le oli tal võimalik saada ka kõige arulagedam foto V-lt.

[Courtney V. Price]

Courtney naeratas ning kehitas õlgu, kui noormees vabandas, andes sellega ilmselgelt märku, et kõik on okei. Võib-olla, mõnel teisel õhtul, oleks ta kisama hakanud ning vihaselt nii mõndagi öelnud, kuid mitte täna. Täna oli tal selleks liiga hea tuju. Ilm oli selge ja parajalt jahe ning ilmselgelt oli tal ka fotoõnne. Vahel olid lihtsalt halvad päevad pildistamiseks, kuid tänane polnud kindlasti üks neist.

Kuulanud ära Steveni jutu, noogutas näidis nõustuvalt. "Selles on tõesti mõte sees. Kummaline, et keegi veel millegi sellise avaldamise peale tulnud ei ole. Pealegi on vana üleslöödud auto ilmselgelt ka vastupidavam, kui need uued, mida praegult tehakse," oli Courtney noormehe looga nõus.

"Ei, ei ole unetu. Magaksin küll, kui tahaksin. Täitsa nagu nott. Tegelikkuses ma peaaegu magasingi, kui korraga mõte tuli siia tulla. Ma ei tea, miks ma varem seda teinud ei ole, siin on nii palju materjali heade kaadrite saamiseks. Ning täna on iseäranis hea ilm," selgitas Violet, miks ta just praegu siin viibis. Tõsi. Ta oli peaaegu magama jäänud, kui korraga see mõte tuli. Ja kui mõte tuleb, tuleb see ka teostada, enne ei olnud tal lihtsalt võimalik rahulikult uinuda, kartes seda mõtet ära unustada. "Ehk laenan ka mõne kobedama pildi sinu artiklile," lisas näidis muigega, kergelt silma pilgutades ning pikapi katusel püsti tõustes, üle selle kõndides, kapotile ning sealt maha hüpates.

[Steven de Remyness]

Steven oli natukene üllatunud, et Courtney temaga nõustus, kuna enamus ütleksid selle peale, et uus mark on nii äge ja muu. Kõike tegelikult andis ju rekonstrueerida. Tema auto oli algul vanem, noormees vahetas põhja ja muu ära, seejärel uksed. Mõne aja möödudes vahetas kogu salongi ära, lisas elektroonika seadmed, väike tuunimine pealtpoolt ja kõik korras. Ega ainuke koht, kus ägedaid autosid tehakse ei ole pimp my ride. "Sellele ma juba lootsingi, kui sind nägin, "teatas Steven kutsikasilmi tehes korraks ning seejärel naerma turtsatades. "Tegelt ma mõtlesin, et sa läksid Caiofega täna kellegi poole. Ta kutsus mind, aga ma ei viitsinud sinna minna," rääkis noormees Courtneyle ning uuris korraks pikapi akent. "Ahjaa, muide jälle on mingi fotokonkurss teemal värvikompott, soovid osa võtta? Suht huvitav pakkumine on, võid facebooki lehelt leida Mylerixi linnalehe alt. seletas noormees ning pööras pilgu tütarlapsele.

[Courtney V. Price]

Vaikselt naerdes, pühkis Courtney midagi olematut enda kaamera pealt. Tegelikkuses laenas ta neid fotosid hea meelega, kuna siis vähemalt ilmusid need suurema nime all ning neile pöörati rohkem tähelepanu. Samuti sai selle eest ka raha, kuigi isegi, kui ei oleks saanud, ei oleks neiu siiski kitsi olnud. See andis talle ka koolis head kõla juurde. Kõik inimesed on tänapäeval omakasu peal väljas.

"Mh? Ahjaa, Allani juurde. Ma alguses mõtlesin küll, et lähen, kuid ma ei ole mõne inimesega sealt hetkel just parima noodi peal, seega mõtlesin ümber," vastas Courtney õlgu kehitades. Allan oli ise äge tüüp, kuid vahel ei osanud ta õiget seltskonda omavahel kokku panna ning rääkis valede inimestega, kes omakorda rääkisid veel valemate inimestega, niiet lõpuks ei olnud tema juures tavaliselt midagi muud peale sõnavahetuste. Harva sai lihsalt mõnusalt koos istuda. "Aga ära palun Caiofe'le midagi ütle, ma ütlesin talle, et olen liiga väsinud," lisas Violet kiiresti, paluvalt noormehele otsa vaadates.

Kuuldes juttu konkurssi kohta, muigas Court vildakalt. "Võimalik, et võtangi. Mis auhinnaks on?" uuris ta uudishimulikult. Värvikompott oli hea teema. Eriti veel praegusel ajal. Ja juba hakkasidki neiu peas erinevad mõtted arenema, kuidas mida ning kus ja millal.

[Steven de Remyness]

Steven kuulas Courtney juttu, ta polnud ise mitte kunagi Allanit näinud, aga see nimi tuli talle tuttav ette. Noormees noogutas tütarlapse palve peale. Ses mõttes ta arvestas tüdruku soovi mitte minna, lihtsalt teades oma onutütart, oskas see igatemoodi kõikidele probleemidele lahenduse saada, et sa ei osanud keelduda. Väsimusest sai ta vähemalt aru. Tütarlapse küsimuse peale noormees mõtles hetk ning lausus. "Ainulaadne võimalus osaleda Ed Hardey uue kollektsiooni riiete pildistamisel. Tead nii suure firmamärgiga tutvumisel saaksid sa mõnusad kontaktandmed. Muidugi seal tuleb väga loominguline olla, kuna jah, firma on keeruka ja crazy disainiga ning midagi tavalist neile peale ei lähe. Soovitan modellidega pildistada ja neile ikka midagi väga originaalset selga toppida. Kui sind see huvitab, siis ma võin sulle isegi abiks olla. Ma olen Hardy disaine põhjalikult uurinud,rääkis noormees. Tegelikult talle endale meeldisid Ed Hardy disainitud riided ja asjad, seega rääkis ta sellest päris entusiastlikult. Auhind oli väga suur. Courtney võiks proovida, kuna see on once in a lifetime chance. Eriti, kui tütarlaps soovib endale nime teha. Pealegi, Stevenile oli lubatud intervjuu Hardyga, peale konkurssi lõppu ning enne fotosessiooni algust.

[Courtney V. Price]

Courtney oli ääretult tänulik, kui noormees nõustus, et ta ei räägi Caiofe'le midagi. See oli siiras kergendus.
Kuuldes siis aga Steveni järgnevat juttu, vahtis neidis teist hetke suurte silmadega. Ed Hardey. See oleks suurepärane võimalus. "Sa aitaksid mind?" küsis tüdruk siiski veel üle, näol juba särav ning elavnev naeratus. "Issand, see oleks nii üliivi-kõva!" Ta hoidis ennast üsna kõvasti tagasi, et mitte noormehe silme all keksima hakata. "Millal tähtaeg on?" uuris neidis siis korraga, üritades maha rahunda, kuid see oli raske. Modellide muretsemisega ei olnud tal mingit probleemi ning kuis Steven teda veidi aitaks, oli tüdruk enda edus üsna kindel. Muidugi võis mõni väita, et ta hindas oma oskusi üle, kuid tüdruk ise seda ei uskunud. Ta oli tõesti osav selles, mida ta tegi. Ning see oli ainulaadne võimalus, kordumatu asi, enda nimi üles saada.

[Steven de Remyness]

Kui tütarlaps küsis üle, kas Steven aitaks teda, noogutas noormees innukalt. Kui Courtney võidakski, siis see tunduks ka Stevenile nagu pool võitu. Ei tegelikult, talle meeldis see bränd ning aidata sõbrannat polnud ju raske. Kui V küsis tähtaja kohta, jäi noormees mõtlema. "Meil vist on kaks-kolm nädalat aega, kui ma ei eksi,"teatas noormees tütarlapsele. Noormees keeras end kapotil niimoodi, et ta sai oma selga vastu esiklaasi toetada. Noormees vaatas taeva poole, mis oli mõnusalt tume. Paar tähte veel helkimas, see oli kena vaatepilt. "Ohh, näe, seal on suur vanker ning seal on kassiopeia," lausus noormees näpuga nende poole osutades.

[Courtney V. Price]

"Siis jõuab küll," lausus Courtney naeratades ning naeratas laialt ja säravalt. Suurepärane.
Näitsik jälgis, kuhu noormees näpuga osutas ning muigas vildakalt. "Ma ei ole astronoomias just kõige tugevam," tunnistas ta kergelt ebaledes, kuna see oli tõsi. Suure vankri suutis ta tuvastada. Vahel harva. Kuid kassiopeia? Mis asi see veel oli?
Violet tõstis kaamera näojuurde ning pööras objektivi enda seljataha, kus asus teineteise otsas suur hunnik lömastatud autosid. Viivuks valgustas jälle ümbrust välk, kui ta nupule vajutas ning selle vaate jäädvustas.

[Steven de Remyness]

Silmitsedes tähtede poole, kuulis noormees tütarlapse öeldut. "Ega ma ka nendes kõige tugevam ei ole, aga mõnda ikka tean. No suure vankri tunned ikka ära ju? No näed, see kopsik seal 7-täheline. Ja vaata nüüd minnes natukene diagonaali on selline veidi väärakas W täht, mis koosneb viiest tähest, selle asja nimi on Kassiopeia,"seletas noormees ise näpuga jooni vedades sinnapoole, millest ta rääkis. Vaadates, kuidas tütarlaps tähti pildistab, lasi ta Courtneyl sellega edasi tegeleda. Mõne hetke pärast haaras aga noormees tütarlapse kaamerast kinni ning pööras seda nii, et pildile jäädvustus hoopis tütarlaps. "Wotnii on juba parem,"teatas noormees lõbusalt turtsatades.